„Kohv käigu treeningu ette, taastusjoogid treeningu järgselt. Kui sul on janu, joo vett! Kui vajad turgutust, võta kohv!“ See lugu siin sai alguse päeval, kui Ott Kiivikas saabus JURA edasimüüja KAFO keskusesse enda kontori ja kolleegide heaks uut espressomasinat valima – sealt need kohvijutud arenema hakkasidki. Ott Kiivikas on: tippsportlane, Mr. Olympia Amateur kuldmedali omanik, Euroopa meister 2016, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president, EOK sportlaskomitee liige, treener, toitumisspetsialist, koolitaja (www.otikoolitused.ee), ettevõtja, pereisa – ja mis kõige tähtsam, lausa peaasi!!! – truu kohvisõber. Ott kinnitas üle, et tippsport ja kohv on vägagi käsikäes kulgev paar, lausa metoodiliselt! Näiteks sisaldavad enamus...

Oma järgmises kirjatükis keskendun ma laste kehalisel aktiivsusel ja sellel, kuidas erinevate spordialade valikul paremini orienteeruda. Alustame sellest, et meie endi laste tänane kehaline aktiivsus erineb ööpäev sellest, mis meil endil lapsepõlves oli. Miks? Seda väga lihtsal põhjusel, me ise oleme loonud mugavama ja vähemaktiivse elukeskonna, tänu tehnoloogia arengule. Toon tänaseni oma loengutel lastele näiteid, kuidas me saime kehalise koormuse lihtsalt sõpru otsides kätte. See aeg olid ju ainult lauatelefonid kui mina laps olin ja kui tahtsid sõpra kätte saada, helistasid kodutelefonil ja kui kätte ei saanud, siis teadsid, millistes kogunemiskohtades sõbrad kogunesid ja hakkasid siis neid jala läbi käima...

Enne kui hakata täpsemaid nõuandeid andma, selgitaksin natuke lastevanematele, mida nad ise saavad teha, et lapsed juba maast ja madalast õpiksid tervislikumalt toituma. Olles ise lapsevanem ,mul on kaks tütart vanuses 8 ja 13 aastat, saan tugineda sellele kogemusele, mis mul endal laste kasvatamisel on. Kõige olulisem on isiklik eeskuju! Ei saa lastelt nõuda tervislikult toituda kui te ise eeskuju ei näita! Paljudel juhtudel seda ka tehakse, kuid alles peale seda kui on ebatervislikult 10 aastat enne valesti söödud ja siis ühel päeval püüakse läbi viia juskui revolutsiooni külmkapis ja eeldada, siis et kõik perekonnaliikmed sellega kohe kaasa peaksid tulema...

Toidulisandid – on keskmisele Eestlasele suhtleiselt tundmatu valdkond ja nende ümber on alati hõljunud suur „saladuseloor“. On neid, kes takka kiidavad, on neid kes maha laidavad „küllap see mingi purgis keemia on“. Olles ise toidulisandeid kasutanud üle 20 aasta (olles alguses lihtsalt tarbija, hiljem kuni tänaseni toidulisandite müügi ja koolitusega seotud), siis proovin luua objektiivse pildi, mis toidulisandid on ja kuidas selles valdkonnas paremini orienteeruda ja millised lisandid võiksid ka spordiharrastaja toidulaual olla. Olgu öeldud, et vanim toidulisandi pakend, mis minu kätte on sattunud, pärineb aastast 1941 ja valmistud Tallinnas….(tegemist oli piima ja munavalgu seguga). Defineerime kõigepealt, mis asi on...

Armastus sauna vastu kasvab aja ja vanusega Nii võistlus- kui ka saunalava mängivad Oti elus suurt rolli. Saunaspetsialistiks Ott ennast ei pea, aga saunastaaži on tal tegelikult päris pikalt. Esimesed mälestused saunatamise kohta ulatuvad tagasi nõukogude aega, mil Ott oli 5-6- aastane põnn. Ruum sauna jaoks oli Oti pere majapidamises olemas, aga välja seda toona ei ehitatud ja päris oma sauna neil ei olnud. Nii käidi saunas naabrite juures või hoopis Viljandi linnasaunas. Nagu väikesed lapsed ikka, ei pidanud Ott alguses saunatamisest suurt lugu. Samas polnud need käigud otseselt ebameeldivad. Võib öelda, et sauna osas polnud kindlat seisukohta. Oli hoopis...

1) Esmane, mis aitab vältida ja ennetada traumasid ja mida kõige lihtsam on rakendada, on see et alustate igat treeningut soojendusega. Selleks sobib igasugune aeroobne tegevus nagu stepper, jooksurada, ratas, sõudeergomeeter jne. Soojenduse kestvuseks piisab täiesti 10 – 15 min., soojendus peaks toimuma suhteliselt madalamal pulsisagedusel, sest soojenduse eesmärk ei ole ennast ära väsitada. 2) Kasuta kindlasti soojendusseeriaid, st. enne sellise raskuse juurde asumist, millega kavatsed alustada harjutust, tee kergema raskusega hoogsamas tempos 10 – 20 kordust, et valmistada lihased ette suuremaks koormuseks ka see aitab vältida vigastusi. 3) Jalalihaseid treenides, ära alusta kunagi esimese harjutusena kükkimistega kuna vigastuse saamise...

Hästiarenenud kõhulihastest on tõenäoliselt unistanud iga inimene, üritan natuke selgitada mida peaks tegema, kui soovitakse viimasel hetkel enne suve saabumist midagi oma keskosaga ette võtta. Esiteks ärge pange liiga kõrgeid eesmärke, st. allesjäänud kuu ajaga ei ole võimalik teha tasa seda tegemata tööd, mis on aastaid tegemata. Teiseks, selleks et vabaneda kõhupeal olevast rasvast ei piisa ainult kõhulihaste harjutuste sooritamisest.Lisage ka harjutuste kompleksile aeroobne treening, st. liikuge rohkem kõige paremini sobib selleks kiirkõnd või rattasõit madalal pulsisagedusel, sõltuvalt vanusest (110 – 140 l/min.). Kolmandaks lisaks eelpoolmainitule ei pruugi Te muutusi siiski veel näha kui Te ei tee muudatusi oma toitumisharjumustes,...